Apple on jõudnud nutitelefonide müügis jagatud esikohale koos Samsungiga, teatas vastavaldatud aruanne, mis on suureks löögiks Lõuna-Korea elektroonikahiiglasele.

2014. aasta kolmandas kvartalis saatsid mõlemad tehased välja 74,5 miljonit nutitelefoni, mis tähendas vähenemist võrreldes eelmise kvartaliga Samsungi jaoks ja suurenemist Apple’i jaoks.

Apple’i 46 protsendi suurust saadetiste suurenemist võrreldes kolmanda kvartaliga toetas suuremate ekraanidega iPhone 6 ja iPhone 6 Plus müük.

“Apple’i uued mudelid iPhone 6 ja 6 Plus mudelid osutusid väga populaarseks Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Apple viigistas seisu Samsungiga, olles koos maailma suurimad nutitelefoni müüjad, Apple oli viimati nii populaarne 2011. aasta neljandas kvartalis,” ütles pressiteates Neil Mawston, Strategy Analytics peadirektor. Vastupidiselt Apple’ile olid Samsungi näitajad 13 protsenti madalamad, kus nutitelefoni saadetiste arv langes 86 miljonilt ühikult 74,5 miljonini võrreldes kolmanda kvartaliga 2014. aastal. Kogu aasta kokkuvõttes langes Samsungi saadetiste arv 2,6 miljoni võrra ja Apple oma suurenes 39,3 miljoni võrra.

Samsung on olnud nutitelefoni turgudel tugeva surve all, eriti Hiinas, kus ta langes esikohalt Hiina turu uue konkurendi Xiaomi tõttu. Ka ei ole Samsung suutnud vallutada kallimate telefoni turgu Hiinas, kus domineerib Apple. Kuid Samsung suudab siiski Hiinas esikohta hoida keskmise hinnaga telefonide turul, kus telefonimängude mängijad Samsungi parimaks peavad.

“Samsung peab kannatama tugevat konkurentsi Apple’i poolt kallite telefonide turul, Huawei poolt keskmise hinnaga telefonide turul ja Xiaomi poolt odavate telefonide turul. Samsung peab varsti kaaluma konkurentide ülevõtmist, näiteks Blackberryt, et suurendada oma müüki sellel aastal,” ütles Neil Mawston.

Samsungil oli 24,7% turuosa maailma turust 2014. aastal ning Apple’i osaks oli 15%. Lõuna-Korea elektroonikahiiglane teatas, et neljanda kvartali kasum oli 5,3 triljonit woni (430 miljardit eurot), mis on 36 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Apple’i kasum selle aasta esimeses kvartalis on purustanud börsi analüütikute ennustused.

Apple’i ja Samsungi järel oli tabelis kolmandal kohal Lenovo. Lenovole, kes ostis aasta tagasi Motorola, järgnes Huawei, kes jätkas Hiina elektroonikafirmade edu maailmaturul. Aastal 2014 väljus tehasest kokku 1,3 miljardit nutitelefoni, seda on umbes 30 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Android on jätkuvalt kasutatuim mobiilide operatsioonisüsteem. Google’il põhinev süsteem omas 2014. aastal turust 81,2 protsenti.

Google Glass ehk Google’i prillid ei täitnud suurima otsingumootori ettevõtte poolt püstitatud eesmärke, seega otsustas ettevõtte programmi peatada ja kogu strateegia ümber planeerida.

Oma siira hinnangu esitas 2014. aasta neljanda kvartali tulemuste esitamise ajal Google’i finantsjuht Patrick Pichette. Kõik projektid peavad saavutama oma eesmärgid, et Google annaks lisakapitali. Projektid, mis ei suuda oma eesmärke täita, kuid omavad potentsiaali, nagu Google’i prillid, peatatakse ja muudetakse strateegiat.

„Kui meeskond ei suuda takistustest üle saada, kuid meie arvates on siiski lootust, siis me võime meeskonnal paluda võtta aeg maha ja strateegiad ümber mõelda, nagu tegime Google’i prillidega,“ ütles Pichette.

Pichette ausad kommentaarid valgustasid Google’i jaanuari alguses tehtud otsust peatada Google’i prillide müük. Google’i sõnul on nende elektroonilised prillid jõudmas sinna faasi, kus nad pole enam Google X-i- ettevõtte labori, mis tegeleb sadade salajaste projektidega- projekt, vaid iseseisva osakonna ülesanne.

Google’i prillid: häälega juhitav arvuti, mis asub prilliraamide sees, olid kättesaadavad kõigile, kuid ei saanud kuidagi populaarseks. Inimestele ei meeldinud prillide välimus, küsitav oli ka 1500 dollari suurune hind ja kasutusvõimalused.

Prillide võimalus lindistada salaja heli ja pilti tekitas privaatsuse probleeme ja mõned kinod keelasid kinos pirllide kasutamise. Pichette sõnul pole Google’il programmi, mis ei saavutanud oma eesmärke, peatamise suhtes kõhklusi. „Olukordades, kus programm ei saavuta mõju, mida olime lootnud, peame tegema raskeid otsuseid ehk otsustasime projekti peatada, nagu olete meid varemgi aeg-ajalt tegemas näinud,” sõnas Pichette.

Esialgu pole projekt veel maha maetud. Nagu ka Google Health (Google’i tervis)- andmebaas, kuhu inimesed saavad salvestada infot oma tervise kohta; Google Reader (Google’i lugeja), ettevõtte RSS lugeja (andmevorming internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks); Orkut, aastaid tagasi väga populaarne olnud sotsiaalvõrgustik.

Uute Google’i prillide versioonide kallal tehakse juba praegu tööd, teatas Google, kui informeeris avalikkust Google’i prillide müügi lõpetamisest. Ettevõte andis Tony Fadellile, kes juhib Nest Labi (ettevõte, mille Google 2014. aastal ostis), juhtiva rolli Google’i prillide arenduses. Google’i prillide arenduse juht annab aru just Tony Fadellile.

Mõned ettevõtted siiski hakkasid Google’i prille kasutama. Näiteks esmaabi osakond Beth Israel Diakoni Meditsiiniline keskus Bostonis kasutab prille, et vaadata patsientide infot andmebaasist. Kuulujutud räägivad, et uus prillide versioon kasutab spetsiaalset programmi ettevõtetes kasutamise jaoks, kuigi Pichette täpsemaid plaane ei avaldanud.

Silicon Valley’s pole keegi liiga noor, et hakata ettevõtjaks. Küsi seda näiteks 13-aastase Shubham Banerjee käest. Kaheksanda klassi õpilane käivitas firma, et luua madala maksumusega masinaid trükkimaks Braille’i kirja (pimedatele mõeldud kiri, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil). Tehnoloogiafirma Intel Corp investeeris hiljuti tema startup-firmasse  Braigo Labsi.

Eelmisel aastal küsis Shubham oma vanematelt: „Kuidas pimedad inimesed loevad?“. Vanemad vastasid: „Googelda.“ Nii valmis Shubhamil koolitöö raames teadusprojekt, kus ta ehitaski Lego klotsidest Braille’i printeri. Seejärel googeldas ta taas ja oli šokeeritud oma avastusest: Braille’i printerid maksavad vähemalt 2000 dollarit, mis mõistagi on liiga kallid enamikele pimedatele inimestele, eriti arengumaades.

Shubham lausub: „Ma otsustasin, et hind ei tohiks selline olla. Ma aimasin, et on lihtsam viis seda teha.“ Poiss demonstreerib selsamal köögilaual, kus ta hilisõhtuti seda süsteemi meisterdas, kuidas tema printer töötab. Shubham tahab leiutada sellist Braille’i kirja printerit, mis maksaks umbes 350 dollarit ja kaaluks mitu korda vähem kui praegused turul olevad printerid.

Shubham räägib, et tema eesmärk oleks jõuda selleni, kuidas enamikud pimedad kasutavad tema Braille’i printerit. Oma firmale nime Braigo kombineeris ta sõnadest Braille ja Lego. Tema idee võitis mitmeid auhindu, samuti on ta saanud entusiastlikku toetust pimedate inimeste ühingult. Oma firma Braigo Labsi alustas ta isalt saadud 35 000-dollarilise investeeringuga.

Shubhami isa, insener Niloy Banerjee, kes töötab ise Intelis, märgib, et nüüdseks on nad vanematena juba rohkem sekkunud, sest näevad, et selline innovaatiline protsess võiks jätkuda.

Shubham kasutas isalt saadud investeeringut selleks, et ehitada Lego klotsidel põhinev keerulisem versioon. Uus mudel, Braigo 2.0, oskab juba enne printimist tõlkida elektroonilise teksti Braille’i kirja. Intel, kes novembris 2014 investeeris Shubhami startuppi raha, usub esindaja sõnul, et poiss on üks noorimaid ettevõtjaid, kellesse nad on investeerinud. Ettevõtte esindaja Edward Ross mainib: „Kuna ta üritab lahendada reaalseid probleeme ja ta tahab raputada juba toimivat tööstusharu, siis tegelikult see ongi see, mis on ettevõtluse mõte.

Braigo Labs kasutab seda raha, et võtta tööle professionaalseid insenere ja nõuandjaid, kes aitaksid Shubhami ideel baseeruvat Braille’i printerit ehistada ja disainida. Niloy Banerjee ütleb, et firmal on eesmärk anda sel suvel prototüüp testimiseks pimedate inimeste organisatsioonidele ja nad loodavad, et Braigo printer jõuab juba selle aasta lõpus turule.

California ülikoolis töötav pime keemiadoktorant Henry Wedler töötab Braigo Labsi nõuandjana ning väidab, et Shubani printer on suurepärane võimalus neile inimestele, kel seni polnud võimalusi õppida pimedate kirja ning seda praktikas kasutada.

Taskukohane printer lubab puudega inimestel tavaelu pisiasjad kergemaks muuta: nad saavad välja printida kirju, majapidamispabereid, poe toidunimekirju ja seda kõike Braille’i kirjas, räägib Lisamaria Martinez, San Fransisco pimedate organisatsiooni töötaja. Martinez lisab, et enim meeldib talle teadmine, et nii noor inimene on mõelnud kogukonnale, kes tihti jääb tähelepanuta.

Shubham on liiga noor, et olla oma firma tegevjuhataja, nii et tema ema peab seda ametit, ning mainib,et ta polnud algul väga toetav, kui poeg seda projekti alustas. Kuid nüüdseks mainib Malini Banerjee, et on Shubhami üle väga uhke.