Ei ole mingi uudis, et laste lühinägevus näitab kasvutendentsi kõikjal maailmas. Ka Waterloo ülikooli uurijad otsivad viisi, kuidas nägemiskaotust vähendada.
„Vajadus prillide järgi tekib juba üha nooremas eas“, ütles Kontaktläätsede Uuringukeskuse kliiniliste uuringute juht Jill Woods. Lühinägevus progresseerub teisme- ja täiskasvanueas ning põhjustab paljudele kahjustunud nägemist ning isegi tõsiseid silmahaigusi, mis hullemal juhul võivad viia pimedaksjäämiseni.
Uus rahvusvaheline uuring laste lühinägelikkuse kasvu aeglustamiseks
Viimase uudisena on ülikooli uurijad nüüd loonud uue 3 aasta pikkuse rahvusvahelise uuringu tarvis rühma 7-11 aastatest lastest, et uurida lühinägevuse kasvu aeglustamiseks erinevaid raviviise. Uuringurühma kaasatud lapsed kannavad kas prille või neil on spetsiaalselt disainitud läätsed, mille maksumuse katab uuring ja lisaks saavad osalejad ka väikest tasu.
Lühinägevus on maailmas plahvatuslikult kasvanud ning on mõnedes Aasia riikides 15-29 aastaste hulgas jõudnud juba lausa 100%-ni. Ameerika Ühendriikides on noori lühinägelikke pisut üle 40%. „Tegu on lausa epideemiaga,“ ütles uuringukeskuse direktor Lyndon Jones.
Korrigeerimata lühinägelikkus tekitab suurt kahju
Korrigeerimata lühinägevuse tulemuseks võivad olla tõsised komplikatsioonid nagu glaukoom, võrkkesta eraldumine ja katarakt. Kõik need komplikatsioonid viivad lõpliku nägemiskaotuseni ja võivad potentsiaalselt põhjustada pimedaksjäämist. Lühinägevuse süvenemise takistamine on tähtis mitte ainult nägemise kaitsmiseks, vaid see avaldab mõju ka kogu ühiskonnale – seda eelkõige haiguskoormuse tekitamise ja tööjõu vähendamise läbi. Et seda ei juhtuks, siis lase kontrollida ka oma silmi. Sobivad läätsed leiad siit.
Lyndon Jones´i sõnul on laste lühinägevust seostatud vähese õues ja värskes õhus viibimise, kõrghariduse ja geneetikaga. Uurijad on laste süvenevat lühinägevust püüdnud korrigeerida erinevate vahenditega – prillid, erineva kuju ja konstruktsiooniga läätsed, silmatilgad ja sarvkesta vormivad kõvad läätsed. Teema lühem uurimine on vajalik, kuid Waterloo ülikooli projekti sarnaseid uuringuid tehakse vähe, kuna pikaajalised uuringud on kallid ja neid on raske läbi viia.
Waterloo uuringus üle 350 uuritava
Waterloo uurijad loodavad uuringusse kaasata 40-50 last ning Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia uuringuasutustes üle maailma kokku saada 350 uuritavat. Kontaktläätsede Uuringukeskus on Kanada suurim kontaktläätsede kliiniliste katsete keskus ja see sai 2013. aastal 25 aastat vanaks. Rahastavad seda erinevad kontaktläätsede tootjad ning seal töötavad 50 inimest, kes teevad ca 30 läätsedealast uuringut aastas, lisaks sellele uuritakse ka kuiva silma sündroomi ja aeglaselt mõjuvaid silmatilku.