Rubriik: Finants uudised

Üle veerandi (täpsemalt 27%) Ameerika Ühendriikide elanikest on veendunud, et raha säilitamiseks ja kasvatamiseks on parim lahendus järgmise kümnendi jooksul kinnisvarasse investeerimine. Selliste tulemusteni jõuti USA-s läbi viidud küsitluse kaudu, mis hõlmas 1000 investorit. Teisele kohale oli paigutunud seekord raha ja sellesse uskus kakskümmend kolm protsenti küsitluses osalenuist. Ainult 17% uskus aktsiaturgu kui sobivasse varianti pikaajaliseks investeerimiseks ja kõigest 5% usaldasid pikaajaliste võlakirjade võimalusi oma raha turvaliseks hoidmiseks.

Seda toetab ilmekalt ka asjaolu, et hüpoteeklaenude intressimäärad on praegu üle pika aja tõsiselt madalad. Ka väga paljud investorid on hakanud taas just kinnisvarasse investeerima.

Vastavat küsitlust on Ameerika Ühendriikides läbi viidud juba 3 aastat. Aastal 2015 on selle aja jooksul esimest korda juhtunud nii, et inimesed hindavad just kinnisvarasse inevesteerimist kõige sobilikumana pikaajaliseks investeeringuks. Varasemalt on selleks hinnatud oma varade hoidmist rahas.

Hiljuti alustas portaal Laenud.ee laenude väljastamist ka e-rahas ehk täpsemalt virtuaalvaluutas Bitcoin. Uue laenutoote sündimise tingis asjaolu, et nii siinsed tarbijad kui ka kaupmehed on virtuaalvaluuta kasutamise suhtes kiirelt väga palju teadlikumaks saanud.

Bitcoin´i kasutamise põhilisteks eelisteks on selle konfidentsiaalsus, turvalisus, kiirus ja odavus. Maailma mastaabis saab Bitcon´is maksta näiteks firmadele Tesla, Microsoft ja Dell, Eesti võimaldavad seda Bookinghouse.ee ja AirBaltic. Loomulikult võib laenuvõtja virtuaalvaluuta ka tavarahaks vahetada. Bitcon´is tehtud makseid ei ole võimalik tagasi pöörata, kolmandatele isikutele vahendustasu maksta ei ole vaja ning ülekanded laekuvad kiirelt nädalavahetustest või pangapühadest sõltumata.

Bitcoin on 2008. aastal loodud virtuaalvaluuta, mis kasutab ilma keskasutuse või pankadeta kollektiivse võrgu kaudu toimivat P2P (kasutajalt kasutajale) tehnoloogiat.

Loe Bitcoin´ist rohkem SIIT.

Eesti Panga hiljutised andmed näitavad, et eestlased võtavad üha rohkem kinnisvaralaenu oma uue kodu jaoks ning üha vähem õppimiseks või kaupade ostmiseks. Nii on see olnud viimase 10 aasta jooksul ning kuigi eelmisel aastal võidutses tarbimislaen, on selle hulk praegusel ajal jällegi languses.

Eesti Panga ökonomisti Mari Tamm´e sõnul ulatus eluasemelaenude portfelli mahu aastakasv ulatus selle aasta jaanuaris 2,9 protsendini, samas kui majapidamiste teiste laenude ja liisingute maht viimasetel aastatel oluliselt suurenenud ei ole. Muude laenude alla võivad näiteks käia ka äriühindu tegevuse alustamiseks või täiendamiseks ning põhi-, käibevara või väärtpaberite soetamiseks võetud laenud.

Vähenenud on ka õppelaenude väljastamine ja maht ning selleks on mitmeid põhjuseid: varasemaga võrreldes on soodsamaks muutunud õppelaenude intressid, vähenenud on õppurite arv ning ka riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.

Vaata meie poolt pakutavaid kinnisvaralaenusid SIIT.

Justiitsiministri Urmas Reinsalu poolt esitatud ja Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu riigpoolse venekeelse õigusabi andmisest tuleb peatselt valitsuses arutlusele. Selle seletuskirjas on eelnõu eesmärgiks likvideerida praegu kehtiv olukord, mille kohaselt eesti keelt mitte piisaval määraval valdavatel inimestel õigusabi saamiseks riigi poole pöörduda polegi võimalik – kehtivad seadused sätestavad õigusabi taotluse esitamise ainult eesti keeles, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel on taotlus lubatud vormistada ka inglise keeles.

Siiski on Justiitsministeerium asunud seisukohale eelnõule omapoolset toetust mitte avaldada. Põhjuseks tuuakse siin see, et kui anda võimalus esitada taotlus riigipoolse õigusabi saamiseks ka vene keeles, siis on oht riivata sellega üldist võrdsust, mis on põhiõigusena sätestatud Eesti Põhiseaduses.

Endiselt jääb aga kõigil olenemata keeleoskusest alles võimalus oma õiguste kaitsel õigusabi saamiseks pöörduda õigusbüroosse.

Käesoleval aastal on Krediidiinfo´l plaanis luua positiivne krediidiregister, mis muuhulgas muudab soodsamaks ka laenud.

Toimima saab asi järgnevalt – inimene palub andmed registrisse kanda ning laenuandja saab tema tegelikku maksevõimet ja juba olemasolevaid kohustusi kontrollida. Nii on selles eeliseid nii laenuandjale kui ka inimesele endale, sest paljudele tuleb oma tegelik maksevõime positiivse üllatusena. Andmete vahetus saab toimima võimalikult väikeses mahus.

Ka muudab positiivse laenuregistri kasutuselevõtmine kindlasti soodsamaks ka laenud, arvab Bigbanki tegevjuht Kaido Saar. Kui palju soodsamaks, see saab sõltuma juba registri tööefektiivsusest. Tihendab see aga tõenäoliselt konkurentsi laenuturul ning survestab seda täiendavalt hinnalanguse suunas.

Krediidiinfo plaanib positiivse laenuregistriga alustada käesoleva aasta jooksul, täpset kuupäeva veel paika pandud ei ole.

Eesti Panga värske statistika andmetel võtsid ettevõtted käesoleva aasta veebruaris aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem uusi laene ja liisinguid – 704 miljoni euro väärtuses.

Enim finantseeriti kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid – neile väljastati ca 70% kogu veebruarikuu pikaajalistest laenudest. Aastavõrdluses kasvas ettevõtete laenu- ja liisinguportfell veebruaris 3,3 protsenti.

Uusi kinnisvaralaenusid anti veebruaris välja aastatagusega võrreldes ligikaudu sama suures mahus ning käesoleva aasta esimese kahe kuuga kasvas portfell kogu aasta võrdluses 2,9%. Muude laenude maht on püsinud samal tasemel juba pikemat aega – 1,4 miljardit eurot. Kogu finantseerimisportfelli maht ulatus veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni. Eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses on kinnisvaralaenude intressimäärasid mõjutanud ka baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus.

Loe meie poolt ettevõtetele pakutavatest kinnisvaralaenudest SIIT.

Võimalikust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest rääkides arutles intervjuus Ärilehele Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg sellest, et laenuvõtmine teemana ei tohiks olla tabu ning tuleks üle saada suhtumisest, et kõik ja igasugused laenud on juba oma olemuselt halvad.

Tema hinnangul oleks samuti primitiivne ja ka vastutustundetu väita, nagu oleks olematu laenukoormus parim variant – pigem väljendab see investeerimisideede puudust ja piiratud vaadet tulevikule.

Samas on ka küsimus selles, kas laenud peaks riik võtma teistel turgudelvõi looma võimaluse inimestel raha otseselt oma tulevikku paigutada meie oma majandusruumis. Viimast saabki teha ainult läbi riigi võlakirjade emiteerimise koduriigis. Ning kohe kindlasti ei ole laenud mujalt ilmtingimata targem lahendus ning seda isegi ka mitte sel juhul, kui see tundub odavam. Ka annab riigi võlakirjade emiteerimine koduriigis võimaluse jätta piltlikult öeldes intressid koju.

Nagu ilmekalt näitab see ARTIKKEL, olid ideed ja arutelud Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest õhus juba 2009. aastal

Varemgi sirgete väljaütlemiste poolest silma paistnud ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts sõnastas hiljuti Eesti riigi võlakirjade emiteerimise arutelude taustal ka oma arvamused riigi rahandusest. Nimelt olevat tema arvates riigi rahanduse liiga range korrashoidmine selle riigi arengule just kõige suuremaks piduriks. Nagu oleks majja üles riputatud ainult peegel enda imetlemist ning hoolimata raha olemasolust sinna rohkem mööblit sisse ei ostetagi.

Intervjuus Lääne Elule ütles Palts, et riigi rahandus oleks korras ka siis, kui laenud oleksid võetud mitu korda kõrgemas mahus. Laenud on edasiviiv jõud ning laenukoormust ei tohiks karta – – ainult säästes jääb paraku inimestel pahatihti elu elamata.

“On ju teised riigid oma projektid ära teinud ja on elanud, meie saame omakorda õppida nende kogemusest. Ennustada on keeruline, aga vabalt võib tulevikus olla teiste riikide laenude koormus null ja meie oma ka,“ arutles Palts.

Loe ka Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsin´a arvamust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest  SIIT.

Eriti keerulise ja tänamatu tööna paistab ennustamine nagu muudes nii seda ka finantsturgude valdkonnas. Seda tõestavad ilmekalt ka siia-sinna hüpanud vene rubla valuutakursid – nimelt sai kolme kuuga kõige nõrgemalt toiminud valuutast ühtäkki edukaim. Selliselt rubla tulevikku prognoosida ei suutnud isegi kõige täpsemad analüütikud.

Eelmisel aastal kukkus rubla 46% ning see oli 31 suurema valuuta seas  suurim langus. Esimeses kvartalis tõusis see aga seevastu 4,4%.

Vales Capital LLC kauplemisosakonna juht Jevgeni Šilenkov prognoosis rubla kukkumist esimeses kvartalis 3,6%. Tänaseks oli ta sunnitud nentima, et tema ennustustest ükski ei läinud täppi – rubla on täiesti ettearvamatu ning valuutakursid on mõjutatavad väga paljude erinevate faktoritega.

Vastuolulised on ka analüütikute prognoosid rubla tuleviku kohta – kui ühed ennustavad jätkuvat tõusu, siis teised jällegi langust. Seega on praegusel ajal rubla käekäigu prognoosimine finantsasutuste üks keerulisemaid ülesandeid.

Loe pikemalt SIIT.

Euro, mis on viimasel ajal USA dollari suhtes nõrgenenud, parandab siiski välisturgudel ettevõtete ekspordivõimalusi ja konkurentsivõimet. Omakorda aitab see ka Eesti majandust tervikuna, arvab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

ETV saatele „Terevisioon“ antud intervjuus väljendas ta oma eitavat arvamust sellest, nagu võiks praegusel ajal toimuvat nimetada valuutasõjaks. “Eks valuutakursid kõikunud ka enne ja kõiguvad ka edaspidiselt,“ arvas ta. Tema sõnul peegeldavad valuutakursid seda, milline on omavaheline suhe kahe majanduspiirkonna vahel ning ka euro odavnemine USA dollari suhtes on toimunud seetõttu, et USA majandusel on läinud Euroopa omast paremini. Kõige rohkem on dollari ja euro valuutakursid mõjutanud elektroonikaseadmete, koduelektroonika ja mootorikütuse hindu. Eesti majandusele toob USA dollari suhtes nõrk euro aga ka kasu oma eelistega ekspordivõimaluste osas.

Vaata kogu intervjuud  Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai´ga SIIT.

Innovatiivne ja uuendusmeelne Eesti LHV pank võttis tööle asjatundja analüüsimaks, mida virtuaalvaluuta Bitcoin’i või teiste analoogsete krüptorahadega pangas peale võiks hakata. Teadaolevalt on LHV maailma esimene pank, kellel selline Bitcoin´i asjatundja on ametlikult palgale võetud. Vastne LHV krüptorahanduse projektijuht Asse Sauga arvab, et Bitcoin´i tehnoloogia on väga huvitav ning pakub rakenduseks mitmeid võimalusi. Sealt tuleneb ka LHV huvi selle parema ärakasutamise vastu.

Bitcoin on tarkvarapõhine valuuta, mis töötab kõigis süsteemi ühendatud arvutites. Sellistel krüptovaluutadel puuduvad kesksed arvutid või asutused ning rahaülekanded teostatakse võrku ühendatud arvutite kaudu vastava krüptovaluuta süsteemiga programmi abil. Kõik kontoseisud ja ülekanded krüpteeritakse avalikku logiraamatusse, mistõttu on süsteem praktiliselt võltsimatu.

Loe pikemat artiklit LHV Bitcon´i spetsialisti Asse Sauga´ga SIIT.

Eesti esimest virtuaalvaluuta Bitcoin´i automaati haldav DeCrypto OÜ sõnul on tegu esimese Bitcoin´i ATM-iga kogu Baltimaades. See paigaldati Tallinnasse, valuutavahetuspunkti SPOTEX ruumidesse aadressil Tartu mnt 51/51а.

DeCrypto OÜ juhi Deniss Kudrjašov´i sõnul on ta innovaatiliste protsesside fänn. Ta arvab, et Bitcoin´ide abil saab argipäeva lihtsamaks ja mugavamaks muuta ning sellepärast ta Eestis Bitcoin´ide arendamisega tegelebki. Soomes on hetkel juba 13 Bitcoin´i ATM-i ning kogu maailmas üle 300.

ATM-i on võimalik ainult Bitcoin´e osta ning seda ainult euro paberraha kupüüride eest. Virtuaalvaluuta vahetuskurss sõltub jooksvatest börsihindadest. Enne Bitcoin´ide ostmist peab ostja end kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel telleri juures identifitseerima.

Hiljuti avaldati krüptovaluutahuvilisi ühendava kogukonna veebilehel CoinTelegraph edetabel kõige aktiivsematest Bitcoin´i kasutamise riikidest, mille esimesel kohal troonis just Eesti.

Vaata videot sellest, kui lihtne on Bitcoin´ide abil ostu sooritamine SIIT.

Unustage väikesed rahasummad, Apple’i tegevjuhil Tim Cookil on hiiglaslik rahamure. Apple omab 178 miljardit dollarit sularaha. Jah, suur osa sellest asub välismaal ja mingi osa rahast on “turustatavates vahendites”, kuid neid on võimalik väga kiiresti rahaks teha. Ja 2014. aasta 4. kvartal oli Apple’ile läbi ajaloo kõige kasumlikum.

Mida peaks Apple siis selle rahaga peale hakkama? Loomulikult kulutama uuringute ja arenduse peale, aktsiaid tagasi ostma, jagama dividende ja tegema mõned väiksemad ostud- teiste sõnadega standardseid asju.

Mis siis saaks, kui Apple aga selle rahaga midagi julget ette võtaks? Lihtsalt spekulerimiseks on siin nimekiri firmadest, mida Apple osta võiks ja raha jääks ülegi:

• Disney: Apple’i ja Miki loojad on olnud partnerid juba aastaid. Miks mitte teha asi ametlikuks? Disney hetke turuväärtus on 160 miljardit dollarit. iPhonest võiks saada järgmise kangelastefilmi ametlik telefon. Apple võiks kujundada tehnoloogiliselt kõrgetasemelised uued Star Warsi valgusmõõgad.
• Amazon ja Netflix: Apple suudaks vallutada internetis olevate videode turu, ostes Amazoni ja Netflixi. Amazoni väärtuseks on 142,7 miljardit ja Netfilixil “vaid” 27,1 miljardit dollarit. Ja samas oleks ka võimalus rünnata e-kaubanduse turgu, sulgedes Amazoni lehe ja tehes Apple’i oma.
• IBM: IBM-il on olnud viimastel aastatel rasked ajad. IBM on nüüd väärt 152 miljardit dollarit. Ta tegeleb iPadide müügiga suurklientidele, miks on Apple’il vahendajat vaja? Ja pealegi Apple’i Siri ja IBM-i Watsoni abiellumine oleks väga armas.
• Uber ja Tesla: Uudised iCarist kerkivad aeg-ajalt esile. Miks mitte osta Tesla ja Uber ja hakata ruttu tarku autosid tootma? Tesla väärtus on 25 miljardit dollarit, pärast finantsskeemitamist on Uberi väärtus 40 miljardit dollarit. Apple peaks ruttu tegutsema.

Need on ainult mõned võimalused, kuidas sularahast vabaneda. Võiks ju osta Visa või Mastercardi (mõlemat ei suudaks osta ka Apple), et parandada oma finantsteenuseid. Võiks ju osta Ameerika Panga, samal põhjusel. Uute nutikellade arendamiseks võiks osta hoopis kuulsad kellafirmad LVMH-i, Swatch-i, Fossili ja Movado.

Kahjuks ei suuda Apple osta Facebooki, et parandada oma sotsiaalvõrgustikku, sest Facebook on väärt 213 miljardit dollarit, veel ei suuda. Aga ta võiks osta Twitteri, LinkedIn-i, Snapchati ja Pinteresti, kõik kokku maksaks vaid 66 miljardit dollarit.

Need hinnad sisaldavad vaid hetkelist turuhinda ega peegelda kogu summat, mida nende ostuks vaja.

Ka üks turundusanalüütik Howard Silverblatt Standard & Poorist pakkus, mida Apple selle rahaga teha võiks. Jagades raha 320 miljonile ameeriklasele, saaks igaüks 556 dollarit. Seda on umbes samapalju, kui ameeriklased tänu langevatele hindadele kütuse pealt kokku hoiavad.

Muidugi kui Apple seda teeks, oleks Apple’i juhil Tim Cookil võimalus presidendiks saada.