Kuu: aprill 2015

Käesoleval aastal on Krediidiinfo´l plaanis luua positiivne krediidiregister, mis muuhulgas muudab soodsamaks ka laenud.

Toimima saab asi järgnevalt – inimene palub andmed registrisse kanda ning laenuandja saab tema tegelikku maksevõimet ja juba olemasolevaid kohustusi kontrollida. Nii on selles eeliseid nii laenuandjale kui ka inimesele endale, sest paljudele tuleb oma tegelik maksevõime positiivse üllatusena. Andmete vahetus saab toimima võimalikult väikeses mahus.

Ka muudab positiivse laenuregistri kasutuselevõtmine kindlasti soodsamaks ka laenud, arvab Bigbanki tegevjuht Kaido Saar. Kui palju soodsamaks, see saab sõltuma juba registri tööefektiivsusest. Tihendab see aga tõenäoliselt konkurentsi laenuturul ning survestab seda täiendavalt hinnalanguse suunas.

Krediidiinfo plaanib positiivse laenuregistriga alustada käesoleva aasta jooksul, täpset kuupäeva veel paika pandud ei ole.

Eesti Panga värske statistika andmetel võtsid ettevõtted käesoleva aasta veebruaris aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem uusi laene ja liisinguid – 704 miljoni euro väärtuses.

Enim finantseeriti kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid – neile väljastati ca 70% kogu veebruarikuu pikaajalistest laenudest. Aastavõrdluses kasvas ettevõtete laenu- ja liisinguportfell veebruaris 3,3 protsenti.

Uusi kinnisvaralaenusid anti veebruaris välja aastatagusega võrreldes ligikaudu sama suures mahus ning käesoleva aasta esimese kahe kuuga kasvas portfell kogu aasta võrdluses 2,9%. Muude laenude maht on püsinud samal tasemel juba pikemat aega – 1,4 miljardit eurot. Kogu finantseerimisportfelli maht ulatus veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni. Eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses on kinnisvaralaenude intressimäärasid mõjutanud ka baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus.

Loe meie poolt ettevõtetele pakutavatest kinnisvaralaenudest SIIT.

Võimalikust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest rääkides arutles intervjuus Ärilehele Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg sellest, et laenuvõtmine teemana ei tohiks olla tabu ning tuleks üle saada suhtumisest, et kõik ja igasugused laenud on juba oma olemuselt halvad.

Tema hinnangul oleks samuti primitiivne ja ka vastutustundetu väita, nagu oleks olematu laenukoormus parim variant – pigem väljendab see investeerimisideede puudust ja piiratud vaadet tulevikule.

Samas on ka küsimus selles, kas laenud peaks riik võtma teistel turgudelvõi looma võimaluse inimestel raha otseselt oma tulevikku paigutada meie oma majandusruumis. Viimast saabki teha ainult läbi riigi võlakirjade emiteerimise koduriigis. Ning kohe kindlasti ei ole laenud mujalt ilmtingimata targem lahendus ning seda isegi ka mitte sel juhul, kui see tundub odavam. Ka annab riigi võlakirjade emiteerimine koduriigis võimaluse jätta piltlikult öeldes intressid koju.

Nagu ilmekalt näitab see ARTIKKEL, olid ideed ja arutelud Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest õhus juba 2009. aastal

Varemgi sirgete väljaütlemiste poolest silma paistnud ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts sõnastas hiljuti Eesti riigi võlakirjade emiteerimise arutelude taustal ka oma arvamused riigi rahandusest. Nimelt olevat tema arvates riigi rahanduse liiga range korrashoidmine selle riigi arengule just kõige suuremaks piduriks. Nagu oleks majja üles riputatud ainult peegel enda imetlemist ning hoolimata raha olemasolust sinna rohkem mööblit sisse ei ostetagi.

Intervjuus Lääne Elule ütles Palts, et riigi rahandus oleks korras ka siis, kui laenud oleksid võetud mitu korda kõrgemas mahus. Laenud on edasiviiv jõud ning laenukoormust ei tohiks karta – – ainult säästes jääb paraku inimestel pahatihti elu elamata.

“On ju teised riigid oma projektid ära teinud ja on elanud, meie saame omakorda õppida nende kogemusest. Ennustada on keeruline, aga vabalt võib tulevikus olla teiste riikide laenude koormus null ja meie oma ka,“ arutles Palts.

Loe ka Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsin´a arvamust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest  SIIT.

Eriti keerulise ja tänamatu tööna paistab ennustamine nagu muudes nii seda ka finantsturgude valdkonnas. Seda tõestavad ilmekalt ka siia-sinna hüpanud vene rubla valuutakursid – nimelt sai kolme kuuga kõige nõrgemalt toiminud valuutast ühtäkki edukaim. Selliselt rubla tulevikku prognoosida ei suutnud isegi kõige täpsemad analüütikud.

Eelmisel aastal kukkus rubla 46% ning see oli 31 suurema valuuta seas  suurim langus. Esimeses kvartalis tõusis see aga seevastu 4,4%.

Vales Capital LLC kauplemisosakonna juht Jevgeni Šilenkov prognoosis rubla kukkumist esimeses kvartalis 3,6%. Tänaseks oli ta sunnitud nentima, et tema ennustustest ükski ei läinud täppi – rubla on täiesti ettearvamatu ning valuutakursid on mõjutatavad väga paljude erinevate faktoritega.

Vastuolulised on ka analüütikute prognoosid rubla tuleviku kohta – kui ühed ennustavad jätkuvat tõusu, siis teised jällegi langust. Seega on praegusel ajal rubla käekäigu prognoosimine finantsasutuste üks keerulisemaid ülesandeid.

Loe pikemalt SIIT.

Euro, mis on viimasel ajal USA dollari suhtes nõrgenenud, parandab siiski välisturgudel ettevõtete ekspordivõimalusi ja konkurentsivõimet. Omakorda aitab see ka Eesti majandust tervikuna, arvab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

ETV saatele „Terevisioon“ antud intervjuus väljendas ta oma eitavat arvamust sellest, nagu võiks praegusel ajal toimuvat nimetada valuutasõjaks. “Eks valuutakursid kõikunud ka enne ja kõiguvad ka edaspidiselt,“ arvas ta. Tema sõnul peegeldavad valuutakursid seda, milline on omavaheline suhe kahe majanduspiirkonna vahel ning ka euro odavnemine USA dollari suhtes on toimunud seetõttu, et USA majandusel on läinud Euroopa omast paremini. Kõige rohkem on dollari ja euro valuutakursid mõjutanud elektroonikaseadmete, koduelektroonika ja mootorikütuse hindu. Eesti majandusele toob USA dollari suhtes nõrk euro aga ka kasu oma eelistega ekspordivõimaluste osas.

Vaata kogu intervjuud  Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai´ga SIIT.

Innovatiivne ja uuendusmeelne Eesti LHV pank võttis tööle asjatundja analüüsimaks, mida virtuaalvaluuta Bitcoin’i või teiste analoogsete krüptorahadega pangas peale võiks hakata. Teadaolevalt on LHV maailma esimene pank, kellel selline Bitcoin´i asjatundja on ametlikult palgale võetud. Vastne LHV krüptorahanduse projektijuht Asse Sauga arvab, et Bitcoin´i tehnoloogia on väga huvitav ning pakub rakenduseks mitmeid võimalusi. Sealt tuleneb ka LHV huvi selle parema ärakasutamise vastu.

Bitcoin on tarkvarapõhine valuuta, mis töötab kõigis süsteemi ühendatud arvutites. Sellistel krüptovaluutadel puuduvad kesksed arvutid või asutused ning rahaülekanded teostatakse võrku ühendatud arvutite kaudu vastava krüptovaluuta süsteemiga programmi abil. Kõik kontoseisud ja ülekanded krüpteeritakse avalikku logiraamatusse, mistõttu on süsteem praktiliselt võltsimatu.

Loe pikemat artiklit LHV Bitcon´i spetsialisti Asse Sauga´ga SIIT.

Eesti esimest virtuaalvaluuta Bitcoin´i automaati haldav DeCrypto OÜ sõnul on tegu esimese Bitcoin´i ATM-iga kogu Baltimaades. See paigaldati Tallinnasse, valuutavahetuspunkti SPOTEX ruumidesse aadressil Tartu mnt 51/51а.

DeCrypto OÜ juhi Deniss Kudrjašov´i sõnul on ta innovaatiliste protsesside fänn. Ta arvab, et Bitcoin´ide abil saab argipäeva lihtsamaks ja mugavamaks muuta ning sellepärast ta Eestis Bitcoin´ide arendamisega tegelebki. Soomes on hetkel juba 13 Bitcoin´i ATM-i ning kogu maailmas üle 300.

ATM-i on võimalik ainult Bitcoin´e osta ning seda ainult euro paberraha kupüüride eest. Virtuaalvaluuta vahetuskurss sõltub jooksvatest börsihindadest. Enne Bitcoin´ide ostmist peab ostja end kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel telleri juures identifitseerima.

Hiljuti avaldati krüptovaluutahuvilisi ühendava kogukonna veebilehel CoinTelegraph edetabel kõige aktiivsematest Bitcoin´i kasutamise riikidest, mille esimesel kohal troonis just Eesti.

Vaata videot sellest, kui lihtne on Bitcoin´ide abil ostu sooritamine SIIT.