Loodav positiivne krediidiregister muudab ka laenud soodsamaks

Käesoleval aastal on Krediidiinfo´l plaanis luua positiivne krediidiregister, mis muuhulgas muudab soodsamaks ka laenud.

Toimima saab asi järgnevalt – inimene palub andmed registrisse kanda ning laenuandja saab tema tegelikku maksevõimet ja juba olemasolevaid kohustusi kontrollida. Nii on selles eeliseid nii laenuandjale kui ka inimesele endale, sest paljudele tuleb oma tegelik maksevõime positiivse üllatusena. Andmete vahetus saab toimima võimalikult väikeses mahus.

Ka muudab positiivse laenuregistri kasutuselevõtmine kindlasti soodsamaks ka laenud, arvab Bigbanki tegevjuht Kaido Saar. Kui palju soodsamaks, see saab sõltuma juba registri tööefektiivsusest. Tihendab see aga tõenäoliselt konkurentsi laenuturul ning survestab seda täiendavalt hinnalanguse suunas.

Krediidiinfo plaanib positiivse laenuregistriga alustada käesoleva aasta jooksul, täpset kuupäeva veel paika pandud ei ole.

Kinnisvaraettevõtete laenuvõtmine hoogustunud.

Eesti Panga värske statistika andmetel võtsid ettevõtted käesoleva aasta veebruaris aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem uusi laene ja liisinguid – 704 miljoni euro väärtuses.

Enim finantseeriti kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid – neile väljastati ca 70% kogu veebruarikuu pikaajalistest laenudest. Aastavõrdluses kasvas ettevõtete laenu- ja liisinguportfell veebruaris 3,3 protsenti.

Uusi kinnisvaralaenusid anti veebruaris välja aastatagusega võrreldes ligikaudu sama suures mahus ning käesoleva aasta esimese kahe kuuga kasvas portfell kogu aasta võrdluses 2,9%. Muude laenude maht on püsinud samal tasemel juba pikemat aega – 1,4 miljardit eurot. Kogu finantseerimisportfelli maht ulatus veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni. Eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses on kinnisvaralaenude intressimäärasid mõjutanud ka baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus.

Loe meie poolt ettevõtetele pakutavatest kinnisvaralaenudest SIIT.

Laenud ei tohiks olla tabu

Võimalikust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest rääkides arutles intervjuus Ärilehele Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg sellest, et laenuvõtmine teemana ei tohiks olla tabu ning tuleks üle saada suhtumisest, et kõik ja igasugused laenud on juba oma olemuselt halvad.

Tema hinnangul oleks samuti primitiivne ja ka vastutustundetu väita, nagu oleks olematu laenukoormus parim variant – pigem väljendab see investeerimisideede puudust ja piiratud vaadet tulevikule.

Samas on ka küsimus selles, kas laenud peaks riik võtma teistel turgudelvõi looma võimaluse inimestel raha otseselt oma tulevikku paigutada meie oma majandusruumis. Viimast saabki teha ainult läbi riigi võlakirjade emiteerimise koduriigis. Ning kohe kindlasti ei ole laenud mujalt ilmtingimata targem lahendus ning seda isegi ka mitte sel juhul, kui see tundub odavam. Ka annab riigi võlakirjade emiteerimine koduriigis võimaluse jätta piltlikult öeldes intressid koju.

Nagu ilmekalt näitab see ARTIKKEL, olid ideed ja arutelud Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest õhus juba 2009. aastal

Tõnis Palts: laenusid võtmata jääb inimestel elu elamata

Varemgi sirgete väljaütlemiste poolest silma paistnud ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts sõnastas hiljuti Eesti riigi võlakirjade emiteerimise arutelude taustal ka oma arvamused riigi rahandusest. Nimelt olevat tema arvates riigi rahanduse liiga range korrashoidmine selle riigi arengule just kõige suuremaks piduriks. Nagu oleks majja üles riputatud ainult peegel enda imetlemist ning hoolimata raha olemasolust sinna rohkem mööblit sisse ei ostetagi.

Intervjuus Lääne Elule ütles Palts, et riigi rahandus oleks korras ka siis, kui laenud oleksid võetud mitu korda kõrgemas mahus. Laenud on edasiviiv jõud ning laenukoormust ei tohiks karta – – ainult säästes jääb paraku inimestel pahatihti elu elamata.

“On ju teised riigid oma projektid ära teinud ja on elanud, meie saame omakorda õppida nende kogemusest. Ennustada on keeruline, aga vabalt võib tulevikus olla teiste riikide laenude koormus null ja meie oma ka,“ arutles Palts.

Loe ka Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsin´a arvamust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest  SIIT.

Valuutakursid – mis toimub vene rublaga?

Eriti keerulise ja tänamatu tööna paistab ennustamine nagu muudes nii seda ka finantsturgude valdkonnas. Seda tõestavad ilmekalt ka siia-sinna hüpanud vene rubla valuutakursid – nimelt sai kolme kuuga kõige nõrgemalt toiminud valuutast ühtäkki edukaim. Selliselt rubla tulevikku prognoosida ei suutnud isegi kõige täpsemad analüütikud.

Eelmisel aastal kukkus rubla 46% ning see oli 31 suurema valuuta seas  suurim langus. Esimeses kvartalis tõusis see aga seevastu 4,4%.

Vales Capital LLC kauplemisosakonna juht Jevgeni Šilenkov prognoosis rubla kukkumist esimeses kvartalis 3,6%. Tänaseks oli ta sunnitud nentima, et tema ennustustest ükski ei läinud täppi – rubla on täiesti ettearvamatu ning valuutakursid on mõjutatavad väga paljude erinevate faktoritega.

Vastuolulised on ka analüütikute prognoosid rubla tuleviku kohta – kui ühed ennustavad jätkuvat tõusu, siis teised jällegi langust. Seega on praegusel ajal rubla käekäigu prognoosimine finantsasutuste üks keerulisemaid ülesandeid.

Loe pikemalt SIIT.

Eesti Panga ökonomisti sõnul aitavad nõrgenenud euro valuutakursid Eesti majandust

Euro, mis on viimasel ajal USA dollari suhtes nõrgenenud, parandab siiski välisturgudel ettevõtete ekspordivõimalusi ja konkurentsivõimet. Omakorda aitab see ka Eesti majandust tervikuna, arvab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

ETV saatele „Terevisioon“ antud intervjuus väljendas ta oma eitavat arvamust sellest, nagu võiks praegusel ajal toimuvat nimetada valuutasõjaks. “Eks valuutakursid kõikunud ka enne ja kõiguvad ka edaspidiselt,“ arvas ta. Tema sõnul peegeldavad valuutakursid seda, milline on omavaheline suhe kahe majanduspiirkonna vahel ning ka euro odavnemine USA dollari suhtes on toimunud seetõttu, et USA majandusel on läinud Euroopa omast paremini. Kõige rohkem on dollari ja euro valuutakursid mõjutanud elektroonikaseadmete, koduelektroonika ja mootorikütuse hindu. Eesti majandusele toob USA dollari suhtes nõrk euro aga ka kasu oma eelistega ekspordivõimaluste osas.

Vaata kogu intervjuud  Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai´ga SIIT.

Esimese pangana maailmas palkas LHV tööle virtuaalvaluuta Bitcoin spetsialisti

Innovatiivne ja uuendusmeelne Eesti LHV pank võttis tööle asjatundja analüüsimaks, mida virtuaalvaluuta Bitcoin’i või teiste analoogsete krüptorahadega pangas peale võiks hakata. Teadaolevalt on LHV maailma esimene pank, kellel selline Bitcoin´i asjatundja on ametlikult palgale võetud. Vastne LHV krüptorahanduse projektijuht Asse Sauga arvab, et Bitcoin´i tehnoloogia on väga huvitav ning pakub rakenduseks mitmeid võimalusi. Sealt tuleneb ka LHV huvi selle parema ärakasutamise vastu.

Bitcoin on tarkvarapõhine valuuta, mis töötab kõigis süsteemi ühendatud arvutites. Sellistel krüptovaluutadel puuduvad kesksed arvutid või asutused ning rahaülekanded teostatakse võrku ühendatud arvutite kaudu vastava krüptovaluuta süsteemiga programmi abil. Kõik kontoseisud ja ülekanded krüpteeritakse avalikku logiraamatusse, mistõttu on süsteem praktiliselt võltsimatu.

Loe pikemat artiklit LHV Bitcon´i spetsialisti Asse Sauga´ga SIIT.

Esimene virtuaalvaluuta Bitcoin´i automaat jõudis Eestisse

Eesti esimest virtuaalvaluuta Bitcoin´i automaati haldav DeCrypto OÜ sõnul on tegu esimese Bitcoin´i ATM-iga kogu Baltimaades. See paigaldati Tallinnasse, valuutavahetuspunkti SPOTEX ruumidesse aadressil Tartu mnt 51/51а.

DeCrypto OÜ juhi Deniss Kudrjašov´i sõnul on ta innovaatiliste protsesside fänn. Ta arvab, et Bitcoin´ide abil saab argipäeva lihtsamaks ja mugavamaks muuta ning sellepärast ta Eestis Bitcoin´ide arendamisega tegelebki. Soomes on hetkel juba 13 Bitcoin´i ATM-i ning kogu maailmas üle 300.

ATM-i on võimalik ainult Bitcoin´e osta ning seda ainult euro paberraha kupüüride eest. Virtuaalvaluuta vahetuskurss sõltub jooksvatest börsihindadest. Enne Bitcoin´ide ostmist peab ostja end kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel telleri juures identifitseerima.

Hiljuti avaldati krüptovaluutahuvilisi ühendava kogukonna veebilehel CoinTelegraph edetabel kõige aktiivsematest Bitcoin´i kasutamise riikidest, mille esimesel kohal troonis just Eesti.

Vaata videot sellest, kui lihtne on Bitcoin´ide abil ostu sooritamine SIIT.

Kiss&Kill on valinud oma brändi esindusnäoks Melissa Satta

1986. aastal sündinud väljapaistva spordikarjääriga showtüdruk, telesaadete juht, näitleja, blogija ja kuulsate brändide esindusnägu – seda kõike kokku on Itaalia juurtega Melissa Satta. Kui on keegi, kes suudab muudab uue toote seksikaks, siis just Melissa Satta seda ongi.

Kiss&Kill brändi prillide reklaamikampaania piltidel kandis Melissa Satta kahte mudelit uuest Kiss&Kill kollektsioonist: esimesed on maasikapunaste raamidega prillid mudelinumbriga KK2676, mida iseloomustavad naiselikud ümarad vormid, ning teised, prillid mudelinumbriga KK2640, klassikalised kilpkonnamustriliste raamide ja range välimusega ruudukujulised prillid.

Kiss&Kill on noor tugeva sisuga bränd, mille prillid paistavad silma erksate värvide ja modernsete detailidega segatud puhta disaini poolest. Selles kollektsioonis saavad kokku mood ja disain, millele on lähenetud energiliselt ja loominguliselt. Prillid kombineerivad endas kõrge kvaliteedi ja mugava tunde kandmisel, mis võimaldab ühtaegu nii glamuurset välimust kui ka ülimat funktsionaalsust.

Kiss&Kill prillid on mõeldud nii laiale kandjaskonnale kui ka ebatraditsioonilist prillimoodi armastavatele inimestele, kes hindavad oma igapäevases välimuses nii veidi moekat vürtsi kui ka lisada juurde oma isikupära.

Kiss&Kill on MARCHON EYEWEAR´i bränd. Marchon Eyewear on juhtiv Ameerika prillidetootja, mis on üks suurimaid maailmas. Marchon Eyewear´i toodanguks on prillid ja päikeseprillid, mis on tuntud oma kõrge kvaliteedi, moekate trendide ja tehnoloogiliste innovatsioonide poolest.

Marchon Eyewear´il on peakontor New York´is ning regionaalsed harukontorid Amsterdamis, Hong Kong´is ja Tokyo´s. Oma tooteid müüb see firma edasi paljude kohalike müügipunktide kaudu, mis asuvad praeguseks juba 100-l maal.

Obamacare on jõudmas üks kuu enne tähtaega eesmärgini

Rohkem kui 9,5 miljonit inimest on liitunud sellel aastal eratervisekindlustuse programmiga, registreerudes läbi Obamacare’i, teatas 27.01.2015 USA tervise ja sotsiaalteenuste osakond. Seega on programm väga lähedal oma varem püstitaud eesmärgile, milleks oli seatud 10 miljonit inimest. Tähtaeg leida endale eratervisekindlustus läbi „Soodsa hoolitsuse“ seaduse on 15. veebruar. Ametnikud on ennustanud, et tähtajaks on eratervisekindlustuse programmiga liitunud 10,3 miljonit inimest ja reaalselt tervisekindlustuse lepingu sõlminud aasta lõpuks 9 miljonit inimest. Tulemus 10 miljonit ei näita, mitu inimest on reaalselt lepingulised kliendid, kuna selleks tuleb teha ka esimene kindlustusmakse.

Eelmisel aastal aset leidnud tehnilised probleemid programmi HealthCare.gov kodulehel on sellel aastal lahenenud ja tundub, et kõik töötab. USA tervise ja sotsiaalteenuste osakonna arvamuse kohaselt on jaanuaris 42% programmiga liitunutest uued kliendid ja ülejäänud uuendavad oma lepinguid juba aastaks 2015. Selle aasta lepinguga liitumine algas 15. novembril.

“Meil on veel palju tööd teha enne 15. veebruari, aga meid innustab inimeste suur huvi programmi vastu, nagu me seni näinud oleme,” ütles pressiteates USA tervise ja sotsiaalteenuste osakonna sekretär Sylvia Mathews Burwell.

USA valitsus korraldab programmiga liitumist 37 osariigis, 13 osariiki ja Columbia ringkond kasutavad oma tervisekindlustuse programmi. Keskvalitsuse programmi kaudu on tervisekindlustuse programmiga liitunud 7,1 miljonit inimest ja kohalike programmide läbi 2,3 miljonit inimest. Enamik liitujatest on potentsiaalsed riigi toetuse saajad: 87% riigi programmis ja 70% liitujatest 9 osariigi programmis, mis jagavad oma statistikat.

Statistika osariikide hallatavatest programmidest on kindlasti puudulik, sest Havai, Maryland ja Massachusetts ei teatanud, kui palju klientidest on esmased liitujad ja kui palju uuendasid oma lepingut uueks aastaks. Idaho alustas oma programmiga 2015. aastal ning pole samuti teatanud infot, palju on uusi liitujaid ja palju uuendajaid.

Kongressi eelarve osakond ennustab sellel aastal suuremat liitujate arvu tervisekindlustusega kui tervise ja sotsiaalteenuste osakond. Nende aruande alusel on 12 miljonil inimesel reaalne kindlustus 2015. aasta lõpuks. Sama aruande hinnangul on „Soodsa hoolitsuse“ seaduse maksumus 20 protsenti väiksem kui ennustati 2010. aastal, osaliselt sellepärast, et liitumine on olnud nii populaarne ja ka selle tõttu, et kindlustuse maksed on olnud arvatust väiksemad.

iPhone 6 lükkab Samsungi kõrvale, tõstes Apple’i esikohale

Apple on jõudnud nutitelefonide müügis jagatud esikohale koos Samsungiga, teatas vastavaldatud aruanne, mis on suureks löögiks Lõuna-Korea elektroonikahiiglasele.

2014. aasta kolmandas kvartalis saatsid mõlemad tehased välja 74,5 miljonit nutitelefoni, mis tähendas vähenemist võrreldes eelmise kvartaliga Samsungi jaoks ja suurenemist Apple’i jaoks.

Apple’i 46 protsendi suurust saadetiste suurenemist võrreldes kolmanda kvartaliga toetas suuremate ekraanidega iPhone 6 ja iPhone 6 Plus müük.

“Apple’i uued mudelid iPhone 6 ja 6 Plus mudelid osutusid väga populaarseks Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Apple viigistas seisu Samsungiga, olles koos maailma suurimad nutitelefoni müüjad, Apple oli viimati nii populaarne 2011. aasta neljandas kvartalis,” ütles pressiteates Neil Mawston, Strategy Analytics peadirektor. Vastupidiselt Apple’ile olid Samsungi näitajad 13 protsenti madalamad, kus nutitelefoni saadetiste arv langes 86 miljonilt ühikult 74,5 miljonini võrreldes kolmanda kvartaliga 2014. aastal. Kogu aasta kokkuvõttes langes Samsungi saadetiste arv 2,6 miljoni võrra ja Apple oma suurenes 39,3 miljoni võrra.

Samsung on olnud nutitelefoni turgudel tugeva surve all, eriti Hiinas, kus ta langes esikohalt Hiina turu uue konkurendi Xiaomi tõttu. Ka ei ole Samsung suutnud vallutada kallimate telefoni turgu Hiinas, kus domineerib Apple. Kuid Samsung suudab siiski Hiinas esikohta hoida keskmise hinnaga telefonide turul, kus telefonimängude mängijad Samsungi parimaks peavad.

“Samsung peab kannatama tugevat konkurentsi Apple’i poolt kallite telefonide turul, Huawei poolt keskmise hinnaga telefonide turul ja Xiaomi poolt odavate telefonide turul. Samsung peab varsti kaaluma konkurentide ülevõtmist, näiteks Blackberryt, et suurendada oma müüki sellel aastal,” ütles Neil Mawston.

Samsungil oli 24,7% turuosa maailma turust 2014. aastal ning Apple’i osaks oli 15%. Lõuna-Korea elektroonikahiiglane teatas, et neljanda kvartali kasum oli 5,3 triljonit woni (430 miljardit eurot), mis on 36 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Apple’i kasum selle aasta esimeses kvartalis on purustanud börsi analüütikute ennustused.

Apple’i ja Samsungi järel oli tabelis kolmandal kohal Lenovo. Lenovole, kes ostis aasta tagasi Motorola, järgnes Huawei, kes jätkas Hiina elektroonikafirmade edu maailmaturul. Aastal 2014 väljus tehasest kokku 1,3 miljardit nutitelefoni, seda on umbes 30 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Android on jätkuvalt kasutatuim mobiilide operatsioonisüsteem. Google’il põhinev süsteem omas 2014. aastal turust 81,2 protsenti.

Firma suvepäevad mere peal



Ehk on teie firmas palju selliseid töötajaid, kes merd ja meresõitu hirmsasti armastavad ja firma suvepäevadele merel ka kohe kahe käega alla kirjutavad. Aga ehk on ka mõned sellised, kes küll ka armastavad merd, aga meresõitu kohe kuidagi ei kannata. Ärme siis tee elu keeruliseks. Meilt võib leida just sobiva kompromisslahenduse – nimelt saab meie peolaeval Monica pidada firma suvepäevi ka nii, et ollakse küll laevas ja mere peal, aga meresõitu seekord ei tee. Pidu peetud ja rahul mõlemad pooled!

Sestap vaata üle firma suvepäevad ja võta meiega ühendust.

Numbri helistamiseks leiad siit www.monica.ee või kirjuta meile info@monica.ee.

Google’i prillid omavad potentsiaali, kuid vajavad uuendust

Google Glass ehk Google’i prillid ei täitnud suurima otsingumootori ettevõtte poolt püstitatud eesmärke, seega otsustas ettevõtte programmi peatada ja kogu strateegia ümber planeerida.

Oma siira hinnangu esitas 2014. aasta neljanda kvartali tulemuste esitamise ajal Google’i finantsjuht Patrick Pichette. Kõik projektid peavad saavutama oma eesmärgid, et Google annaks lisakapitali. Projektid, mis ei suuda oma eesmärke täita, kuid omavad potentsiaali, nagu Google’i prillid, peatatakse ja muudetakse strateegiat.

„Kui meeskond ei suuda takistustest üle saada, kuid meie arvates on siiski lootust, siis me võime meeskonnal paluda võtta aeg maha ja strateegiad ümber mõelda, nagu tegime Google’i prillidega,“ ütles Pichette.

Pichette ausad kommentaarid valgustasid Google’i jaanuari alguses tehtud otsust peatada Google’i prillide müük. Google’i sõnul on nende elektroonilised prillid jõudmas sinna faasi, kus nad pole enam Google X-i- ettevõtte labori, mis tegeleb sadade salajaste projektidega- projekt, vaid iseseisva osakonna ülesanne.

Google’i prillid: häälega juhitav arvuti, mis asub prilliraamide sees, olid kättesaadavad kõigile, kuid ei saanud kuidagi populaarseks. Inimestele ei meeldinud prillide välimus, küsitav oli ka 1500 dollari suurune hind ja kasutusvõimalused.

Prillide võimalus lindistada salaja heli ja pilti tekitas privaatsuse probleeme ja mõned kinod keelasid kinos pirllide kasutamise. Pichette sõnul pole Google’il programmi, mis ei saavutanud oma eesmärke, peatamise suhtes kõhklusi. „Olukordades, kus programm ei saavuta mõju, mida olime lootnud, peame tegema raskeid otsuseid ehk otsustasime projekti peatada, nagu olete meid varemgi aeg-ajalt tegemas näinud,” sõnas Pichette.

Esialgu pole projekt veel maha maetud. Nagu ka Google Health (Google’i tervis)- andmebaas, kuhu inimesed saavad salvestada infot oma tervise kohta; Google Reader (Google’i lugeja), ettevõtte RSS lugeja (andmevorming internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks); Orkut, aastaid tagasi väga populaarne olnud sotsiaalvõrgustik.

Uute Google’i prillide versioonide kallal tehakse juba praegu tööd, teatas Google, kui informeeris avalikkust Google’i prillide müügi lõpetamisest. Ettevõte andis Tony Fadellile, kes juhib Nest Labi (ettevõte, mille Google 2014. aastal ostis), juhtiva rolli Google’i prillide arenduses. Google’i prillide arenduse juht annab aru just Tony Fadellile.

Mõned ettevõtted siiski hakkasid Google’i prille kasutama. Näiteks esmaabi osakond Beth Israel Diakoni Meditsiiniline keskus Bostonis kasutab prille, et vaadata patsientide infot andmebaasist. Kuulujutud räägivad, et uus prillide versioon kasutab spetsiaalset programmi ettevõtetes kasutamise jaoks, kuigi Pichette täpsemaid plaane ei avaldanud.

Kinnisvaralaenu uudiseid – 30-aasta pikkuste kinnisvaralaenude intressimäär langes Ameerikas 3.66%-ni

Kinnisvaralaenusid väljastav firma Freddie Mac avaldas, et üle kogu Ameerika on keskmine 30 aasta pikkuste kinnisvaralaenude intressimäär langenud 3.66%-ni ja seda eelmise nädala 3.73%-lt. 15 aasta pikkuste kinnisvaralaenude intressimäär vähenes eelmise nädala 3.05%-lt 2.98%-ni. Küsi soodsa intressiga kinnisvaralaenu pakkumist Omalaenust.

Intressimäärade langus suurendab ka kinnisvaralaenude taotlejate arvu

Jätkuv kinnisvaralaenude intressimäärade langus on toonud kaasa ka potensiaalsete ostjate huvi kasvu, mille tõenduseks on asjaolu, et ühe nädala jooksul esitatud kinnisvaralaenutaotluste arv saavutas oma viimase 6 aasta suurima arvu. Vastavalt Hüpoteegipankurite Assotsiatsiooni raportile kogunes kinnisvaralaenutaotlusi 49.1% võrra rohkem, mis on alates 2008. aasta novembrikuust arvestades suurim nädalane kasv.

Aasta tagasi moodustasid kinnisvaralaenude intressimäärad 30-aastaste laenude puhul 4.41% ja 15-aastaste laenude puhul 3.45%.

Punktid madalama intressimäära eest

Et keskmised kinnisvaralaenude intressimäärad kokku arvestada, analüüsis Freddie Mac kinnisvaralaenu saajaid üle terve maa. Saadud keskmine intressimäär ei hõlma siinjuures lisatasusid – punkte – mida enamus kinnisvaralaenu saajaid peavad maksma selleks, et madalaimat võimalikku intressimäära saada. Üks punkt võrdub 1%-ga kinnisvaralaenu summast.

Keskmine tasu 30-aastase kinnisvaralaenu eest oli 0.6 punkti ja võrreldes eelmise nädalaga ei ole see muutunud. 15-aastase kinnisvaralaenu puhul jäi tasu 0.5 punkti tasemele.

Kukkus ka ujuva intressiga lühiajalise kinnisvaralaenu keskmine intressmäär

5-aastase kinnisvaralaenu keskmine ujuv intressimäär kukkus 2.98%-lt 2.90%-ni ja tasu 0.5-lt punktilt 0.4 punktini.

Apple’il on kulutamiseks 178 miljonit dollarit sularaha

Unustage väikesed rahasummad, Apple’i tegevjuhil Tim Cookil on hiiglaslik rahamure. Apple omab 178 miljardit dollarit sularaha. Jah, suur osa sellest asub välismaal ja mingi osa rahast on “turustatavates vahendites”, kuid neid on võimalik väga kiiresti rahaks teha. Ja 2014. aasta 4. kvartal oli Apple’ile läbi ajaloo kõige kasumlikum.

Mida peaks Apple siis selle rahaga peale hakkama? Loomulikult kulutama uuringute ja arenduse peale, aktsiaid tagasi ostma, jagama dividende ja tegema mõned väiksemad ostud- teiste sõnadega standardseid asju.

Mis siis saaks, kui Apple aga selle rahaga midagi julget ette võtaks? Lihtsalt spekulerimiseks on siin nimekiri firmadest, mida Apple osta võiks ja raha jääks ülegi:

  • Disney: Apple’i ja Miki loojad on olnud partnerid juba aastaid. Miks mitte teha asi ametlikuks? Disney hetke turuväärtus on 160 miljardit dollarit. iPhonest võiks saada järgmise kangelastefilmi ametlik telefon. Apple võiks kujundada tehnoloogiliselt kõrgetasemelised uued Star Warsi valgusmõõgad.
  • Amazon ja Netflix: Apple suudaks vallutada internetis olevate videode turu, ostes Amazoni ja Netflixi. Amazoni väärtuseks on 142,7 miljardit ja Netfilixil “vaid” 27,1 miljardit dollarit. Ja samas oleks ka võimalus rünnata e-kaubanduse turgu, sulgedes Amazoni lehe ja tehes Apple’i oma.
  • IBM: IBM-il on olnud viimastel aastatel rasked ajad. IBM on nüüd väärt 152 miljardit dollarit. Ta tegeleb iPadide müügiga suurklientidele, miks on Apple’il vahendajat vaja? Ja pealegi Apple’i Siri ja IBM-i Watsoni abiellumine oleks väga armas.
  • Uber ja Tesla: Uudised iCarist kerkivad aeg-ajalt esile. Miks mitte osta Tesla ja Uber ja hakata ruttu tarku autosid tootma? Tesla väärtus on 25 miljardit dollarit, pärast finantsskeemitamist on Uberi väärtus 40 miljardit dollarit. Apple peaks ruttu tegutsema.

Need on ainult mõned võimalused, kuidas sularahast vabaneda. Võiks ju osta Visa või Mastercardi (mõlemat ei suudaks osta ka Apple), et parandada oma finantsteenuseid. Võiks ju osta Ameerika Panga, samal põhjusel. Uute nutikellade arendamiseks võiks osta hoopis kuulsad kellafirmad LVMH-i, Swatch-i, Fossili ja Movado.

Kahjuks ei suuda Apple osta Facebooki, et parandada oma sotsiaalvõrgustikku, sest Facebook on väärt 213 miljardit dollarit, veel ei suuda. Aga ta võiks osta Twitteri, LinkedIn-i, Snapchati ja Pinteresti, kõik kokku maksaks vaid 66 miljardit dollarit.

Need hinnad sisaldavad vaid hetkelist turuhinda ega peegelda kogu summat, mida nende ostuks vaja.

Ka üks turundusanalüütik Howard Silverblatt Standard & Poorist pakkus, mida Apple selle rahaga teha võiks. Jagades raha 320 miljonile ameeriklasele, saaks igaüks 556 dollarit. Seda on umbes samapalju, kui ameeriklased tänu langevatele hindadele kütuse pealt kokku hoiavad.

Muidugi kui Apple seda teeks, oleks Apple’i juhil Tim Cookil võimalus presidendiks saada.