Eestlaste uus lemmik on kodulaen ehk kinnisvaralaen

Eesti Panga hiljutised andmed näitavad, et eestlased võtavad üha rohkem kinnisvaralaenu oma uue kodu jaoks ning üha vähem õppimiseks või kaupade ostmiseks. Nii on see olnud viimase 10 aasta jooksul ning kuigi eelmisel aastal võidutses tarbimislaen, on selle hulk praegusel ajal jällegi languses.

Eesti Panga ökonomisti Mari Tamm´e sõnul ulatus eluasemelaenude portfelli mahu aastakasv ulatus selle aasta jaanuaris 2,9 protsendini, samas kui majapidamiste teiste laenude ja liisingute maht viimasetel aastatel oluliselt suurenenud ei ole. Muude laenude alla võivad näiteks käia ka äriühindu tegevuse alustamiseks või täiendamiseks ning põhi-, käibevara või väärtpaberite soetamiseks võetud laenud.

Vähenenud on ka õppelaenude väljastamine ja maht ning selleks on mitmeid põhjuseid: varasemaga võrreldes on soodsamaks muutunud õppelaenude intressid, vähenenud on õppurite arv ning ka riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.

Vaata meie poolt pakutavaid kinnisvaralaenusid SIIT.

Riigipoolse venekeelse õigusabi andmine arutluse all

Justiitsiministri Urmas Reinsalu poolt esitatud ja Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu riigpoolse venekeelse õigusabi andmisest tuleb peatselt valitsuses arutlusele. Selle seletuskirjas on eelnõu eesmärgiks likvideerida praegu kehtiv olukord, mille kohaselt eesti keelt mitte piisaval määraval valdavatel inimestel õigusabi saamiseks riigi poole pöörduda polegi võimalik – kehtivad seadused sätestavad õigusabi taotluse esitamise ainult eesti keeles, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel on taotlus lubatud vormistada ka inglise keeles.

Siiski on Justiitsministeerium asunud seisukohale eelnõule omapoolset toetust mitte avaldada. Põhjuseks tuuakse siin see, et kui anda võimalus esitada taotlus riigipoolse õigusabi saamiseks ka vene keeles, siis on oht riivata sellega üldist võrdsust, mis on põhiõigusena sätestatud Eesti Põhiseaduses.

Endiselt jääb aga kõigil olenemata keeleoskusest alles võimalus oma õiguste kaitsel õigusabi saamiseks pöörduda õigusbüroosse.

Waterloo ülikooli kontaktläätsede uurijad soovivad aidata lühinägelikke lap

Ei ole mingi uudis, et laste lühinägevus näitab kasvutendentsi kõikjal maailmas. Ka Waterloo ülikooli uurijad otsivad viisi, kuidas nägemiskaotust vähendada.

„Vajadus prillide järgi tekib juba üha nooremas eas“, ütles Kontaktläätsede Uuringukeskuse  kliiniliste uuringute juht Jill Woods. Lühinägevus progresseerub teisme- ja täiskasvanueas ning põhjustab paljudele kahjustunud nägemist ning isegi tõsiseid silmahaigusi, mis hullemal juhul võivad viia pimedaksjäämiseni.

Uus rahvusvaheline uuring laste lühinägelikkuse kasvu aeglustamiseks

Viimase uudisena on ülikooli uurijad nüüd loonud uue 3 aasta pikkuse rahvusvahelise uuringu tarvis rühma 7-11 aastatest lastest, et uurida lühinägevuse kasvu aeglustamiseks erinevaid raviviise. Uuringurühma kaasatud lapsed kannavad kas prille või neil on spetsiaalselt disainitud läätsed, mille maksumuse katab uuring ja lisaks saavad osalejad ka väikest tasu.

Lühinägevus on maailmas plahvatuslikult kasvanud ning on mõnedes Aasia riikides 15-29 aastaste hulgas jõudnud juba lausa 100%-ni. Ameerika Ühendriikides on noori lühinägelikke pisut üle 40%. „Tegu on lausa epideemiaga,“ ütles uuringukeskuse direktor Lyndon Jones.

Korrigeerimata lühinägelikkus tekitab suurt kahju

Korrigeerimata lühinägevuse tulemuseks võivad olla tõsised komplikatsioonid nagu glaukoom, võrkkesta eraldumine ja katarakt. Kõik need komplikatsioonid viivad lõpliku nägemiskaotuseni ja võivad potentsiaalselt põhjustada pimedaksjäämist. Lühinägevuse süvenemise takistamine on tähtis mitte ainult nägemise kaitsmiseks, vaid see avaldab mõju ka kogu ühiskonnale – seda eelkõige haiguskoormuse tekitamise ja tööjõu vähendamise läbi. Et seda ei juhtuks, siis lase kontrollida ka oma silmi. Sobivad läätsed leiad siit.

Lyndon Jones´i sõnul on laste lühinägevust seostatud vähese õues ja värskes õhus viibimise, kõrghariduse ja geneetikaga. Uurijad on laste süvenevat lühinägevust püüdnud korrigeerida erinevate vahenditega – prillid, erineva kuju ja konstruktsiooniga läätsed, silmatilgad ja sarvkesta vormivad kõvad läätsed. Teema lühem uurimine on vajalik, kuid Waterloo ülikooli projekti sarnaseid uuringuid tehakse vähe, kuna pikaajalised uuringud on kallid ja neid on raske läbi viia.

Waterloo uuringus üle 350 uuritava

Waterloo uurijad loodavad uuringusse kaasata 40-50 last ning Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia uuringuasutustes üle maailma kokku saada 350 uuritavat. Kontaktläätsede Uuringukeskus on Kanada suurim kontaktläätsede kliiniliste katsete keskus ja see sai 2013. aastal 25 aastat vanaks. Rahastavad seda erinevad kontaktläätsede tootjad ning seal töötavad 50 inimest, kes teevad ca 30 läätsedealast uuringut aastas, lisaks sellele uuritakse ka kuiva silma sündroomi ja aeglaselt mõjuvaid silmatilku.

Jaapani hotellis tervitavad külalisi androidid

Lõuna-Jaapanis Nagasaki lähedal teemapargis avatakse nutihotell, kus külalisi tervitavad androidid ehk inimese sarnased robotid. Henn-na hotellis ei kasutata ka toavõtmeid, vaid näo äratundmise programmi.

Sajandeid on Jaapani külalislahkus tähendanud kimonodes teenindajaid, kes hoolitsevad iga viimase kui detaili eest. Selle hotelli töötajateks on aga androidid ettevõttest, mis omab ka Hello Kitty litsentsi.

Nagasaki lähedal teemapargis avatavas hotelllis teenindavad naissoost androidid, tervitades külalisi ja serveerides kohvi ning robotid, kes kannavad kohvreid. Henn-na hotell, mis on inspireeritud Hollandi Huis Ten Boschi teemapargist, kasutab osaliselt päikeseenergiat ja inimestel on valik, kas kasutada näo äratundmise programmi või siiski võtit hotellitubadesse sisenemisel.

Henn-na hotell, mis tõlkes tähendab “imelik hotell”, sisaldab kolme vormiriides vastuvõtuandroidi, nelja teenindus- ja serveerimisrobotit, tööstusroboti käsi, mis töötab riidehoius ja mitmeid koristusroboteid. Vastuvõtuandroidide tootjaks on Kokoro kontserni ettevõte, kellele kuulub ka Hello Kitty litsentsi ettevõte Sanrio, mis on samuti tuntud oma elutruude androidide poolest. Hotellis on ka robotid sellistelt firmadelt nagu Aldebaran Robotics, mis toodab Nao humanoidroboteid ning mobiiliteenuste pakkuja SoftBanksi Pepper humanoidrobot ja Yaskawa Electrici tööstusrobot. Nao humanoidrobot on tuntud 58 cm pikkune robot, kes on mõeldud sõbralikuks kaaslaseks kodudesse, ta suudab sinu häält ära tunda, liigub ning isegi suhtleb sinuga.

Umbes 10 inimest tegeleb hotelli juhtimisega ning robotite kontrollimisega.

Hotelli esimene osa avatakse juulis 72 toaga ja teine osa järgmisel aastal. Toa hinnad algavad 50 eurost öö ning pannakse ka internetioksjonidele, kus on võimalik tuba osta oksjoni lõpphinnaga. Hotell on palju odavam kui teised hotellid selles teemapargis, kuna kasutatakse roboteid, elektrit kokkuhoidvaid vahendeid nagu LED tulesid ja taastuvenergiat, mis aitab kulusid kokku hoida.

Huis Ten Boschi esindaja ütles: „Me üritame külastajaid meelitada siia kauni loodusega ümbitsetud nutihotelli, mis võiks levida üle Jaapani ja hiljem üle maailma.”

Jaapan on testinud androide juba aastaid, peamiselt kommunikatsiooniülesannetes, kuid nüüd loodetakse, et nad aitavad lahendada probleemi seoses väheneva tööealise elanikkonna arvuga. Androidid ei suuda veel käia, kuid näevad elutruud välja ja neil on inimlik nahatekstuur ning pea ja näoliigutused.

Androide on kasutatud vastuvõtulaudades juba 10 aastat tagasi, 2005. aastal Aichi Expol Nagoyas ja viimasel ajal ka Ceates Tehnoloogia show’l Tokio lähedal, samuti Tokios Miraikani muuseumis, kus androidid viisid läbi pressikonverentsi.

Tallinna Tehnikaülikool muudab vanad paneelikad keskkonnasõbralikeks nullenergiamajadeks

TTÜ on viimasel ajal ametis projektga, mille käigus töötatakse välja vajalikud materjalid ja tehnoloogia selleks, et ca 20 aastat tagasi ehitatud paneelmajad keskkonnasõbralikeks liginullenergiamajadeks ümber ehitada. Esimesena lähevad renoveerimis- ja ehitustööd  käiku ülikooli enda pereühiselamu kallal. See on vaid suure projekti üks osa, mille eesmärgiks on seatud uudse soojuspaneeli väljatöötamine ja rekonstrueerimisele kuluva aja vähendamine. Et renoveerimistööd võimalikult vähe majaelanikke segaks, peaks maja ventilatsiooni, küttesüsteemide jmt. väljavahetamine ning maja soojustamine uute paneelidega toimuma 10 päeva jooksul.

Kui eesmärk saavutatakse, oleks uue tehnoloogia abil võimalik renoveerida keskkonnasõbralikeks ka kõik teised paneelmajad, mis moodustavad ülisuure osa kogu Eesti elamufondist, lisaks oleks seda võimalik rakendada ka väljaspool Eestit. Kogu projekti kestvuseks on praegu arvestatud 4 aastat.

Flood Buzz™ Pro: veelekke alarm annab hädaolukorrast koheselt teada

Flood Buzz™ Pro on lihtsalt kasutatav, soodsa hinnaga, vali ja efektiivne veelekke alarm, mis on loodud koduomanikku lekkest koheselt teavitamiseks ning sellest põhjustatud kahjude ärahoidmiseks.

The Flood Buzz™ Pro veelekke alarmil on põhja peal kaks metallist eendit. Kui lekkiv vesi nendega kontakti satub, siis sulgeb see elektriringi ja lülitab sisse 110-detsibellise alarmi, mis võimaldab kohest reageerimist veelekkele ning nii ka võimalike suuremat kahjude ärahoidmist. The Flood Buzz™ Pro veelekke alarmil on sisseehitatud patarei ning selle paigaldamiseks ei olegi vaja teha muud, kui asetada see lihtsalt potensiaalse lekkekoha juurde. Ka ei vaja seadeldis mingit hooldust, vajalik on see vaid iga kolme aasta järel uue vastu välja vahetada ning seda peaks tegema enne, kui jõuab kätte seadme põhjale märgitud aegumistähtaeg.

Mobiilirakendus PLUMBING FORMULATOR on santehniku asendamatu abimees

Mobiilirakendus Plumbing Formula sisaldab endas üle 120 valemi, mis on santehnikule väga kasulikud. Rakenduse abil saab lihtsa vaevaga välja arvestada erinevate vormide pindala ja mahtu, samuti sisaldab see kõikvõimalike mõõtühikute teisendamisprogramme. Samuti võimaldavad mobiilirakenduse Plumbing Formula valemid arvutada kahe erineva tempertuuriga vee kokkusegamisel saadavat lõpptemperatuuri, torude paisumist, torustiku ulatust, -soojuskiirgust ja -soojusekadu, vee hobusejõu suurust, pumba efektiivsust, värske õhu mahtu ruumis, malm-, teras- ja vasktoru raskust, plastiktoru paisumist, temperatuuride vaheldumisest tingitud torude pikkuse muutust jne. Kiirvalimise abil saad vaadata ka oma lemmik- ja hiljuti vaadatud valemeid. Programme täiendadatakse uute valemitega pidevalt.

Kõik Plumbing Formulator´i valemite abil saadud tulemusi saab ka meilida ja välja printida

Kuidas jääda ellu peale google algoritmi muutust.

Nagu Google esindajad oma blogis märkisid hakkab alates 21 aprillist Google otsing toimima uue algoritmi põhjal. Sisse viidavad muudatused tõesti raputavad otsingumootori tulemusi ja seda eriti nende saitide jaoks, mis ei ole mobiiliseadmele optimeeritud.

Väga paljud SEO spetsialistid võrdlevad tänast uuendust Google esimese suure muudatuse – Google Penguin’iga, kus kaotasid oma otsingupositsioone väga paljud saidid. Hea uudis on, et hea optimeerituse korral lehtede positsioon pigem tõuseb ja et languse korral on täpselt teada, mida ette võtta.

21 april google algoritm

Kui te ei soovi,

  • Kaotada positsioone
  • Kaotada orgaanilisi külastusi

Siis meie poolt on teile järgnevad kolm soovitust:

  1. Tehke oma sait mobiilsõbralikuks

Praegu saadab Google Webmaster saitidele, mis ei ole mobiilisõbralikud kirja, milles palub esimesel võimalused mobiilisõbralikust tõsta.

21 aprill google algoritm

Kuidas kontrollida, et teie sait on mobiilisõbralik?

А) Kontrollige enda lehte Google’s:

Kui asjalood on kehvasti, siis vastus näeb selline välja:

google-algoritm3

Kui sait on mobiilisõbralik, siis tulemus näeb välja selline:

google algoritm

Mobiilisõbralikkuse saavutamiseks tuleb teha saidi kujundus hästi kuvatavaks nii tahvelarvutitel kui mobiilidel.

Kuidas teha sait mobiilisõbralikuks?

Kui teie sait pole mobiilisõbralik, siis soovitame esimesel võimalusel pöörduda teile sobiva e-agentuuri poole, kes kindlasti oskavad teid aidata. Soovitaksime näiteks OKIA agentuuriEDSSDigitalFruit arendajaid, kes on üldiselt väga tugevad antud alal. Ka meie teeme lehti mobiilisõbralikuks, kuid vaid SEO-paketi lisana, kõikide teiste vajalike SEO-parameetrite lihvimise kõrvalt. Vaata lähemalt.

  1. Vähendage saidi laadimisaega

Pole saladus, et mida kiiremini laeb sait, seda paremini suhtub sellesse Google. Mida paremini arvab teist Google’ robot, seda parem on teie otsingu positsioon.

Tehniliselt on mitu võimalust, kuidas lehte kiirendada. Parima lahenduse valib teie jaoks juba teie e-agentuur. Kui olete meie püsiklient, pöörduge küsimustega julgesti meie poole.

  1. Ajastage muudatused täpselt!

Tegeleda muudatustega kiirkkorras on esmatähtis, sest:

  • Google algoritm muutub juba 21 aprillil
  • Muudatused peavad olema selleks ajaks valmis

Kui suur võib olla teie positsioonide kaotus?

Külastatavuse langus hakkab teid mõjutama eelkõige mobiiliseadmete kasutajate hulgas, kelle otsingus teid enam ei kuvata. Kui vaatate Google Analytics’ist, mis seadmete pealt tuleb teie lehele enamus kliente, saate kindlasti aru, kui kriitiline selline muudatus teie jaoks olla võiks. Kui mobiilsete seadmete osa on rohkem kui 30-40%, siis külastatavuse langus võib olla drastiline – just mobiilsete positsioonide languse tõttu.

Väiksema mobiilse osakaaluga sait:

google algoritm

Suurema mobiilse osakaaluga sait:

google algoritm

Kokkuvõtteks:

Selle jaoks, et algoritmimuutusest mitte haiget saada, on vaja:

  • Kontrollida enda saidi mobiilisõbralikust
  • Optimeerida selle mobiilide jaoks
  • Teha seda enne, kui on liiga hilja

Uudis on võetud Optimeeri.ee pealt (SEO optimeerimine)

Loodav positiivne krediidiregister muudab ka laenud soodsamaks

Käesoleval aastal on Krediidiinfo´l plaanis luua positiivne krediidiregister, mis muuhulgas muudab soodsamaks ka laenud.

Toimima saab asi järgnevalt – inimene palub andmed registrisse kanda ning laenuandja saab tema tegelikku maksevõimet ja juba olemasolevaid kohustusi kontrollida. Nii on selles eeliseid nii laenuandjale kui ka inimesele endale, sest paljudele tuleb oma tegelik maksevõime positiivse üllatusena. Andmete vahetus saab toimima võimalikult väikeses mahus.

Ka muudab positiivse laenuregistri kasutuselevõtmine kindlasti soodsamaks ka laenud, arvab Bigbanki tegevjuht Kaido Saar. Kui palju soodsamaks, see saab sõltuma juba registri tööefektiivsusest. Tihendab see aga tõenäoliselt konkurentsi laenuturul ning survestab seda täiendavalt hinnalanguse suunas.

Krediidiinfo plaanib positiivse laenuregistriga alustada käesoleva aasta jooksul, täpset kuupäeva veel paika pandud ei ole.

Kinnisvaraettevõtete laenuvõtmine hoogustunud.

Eesti Panga värske statistika andmetel võtsid ettevõtted käesoleva aasta veebruaris aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem uusi laene ja liisinguid – 704 miljoni euro väärtuses.

Enim finantseeriti kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid – neile väljastati ca 70% kogu veebruarikuu pikaajalistest laenudest. Aastavõrdluses kasvas ettevõtete laenu- ja liisinguportfell veebruaris 3,3 protsenti.

Uusi kinnisvaralaenusid anti veebruaris välja aastatagusega võrreldes ligikaudu sama suures mahus ning käesoleva aasta esimese kahe kuuga kasvas portfell kogu aasta võrdluses 2,9%. Muude laenude maht on püsinud samal tasemel juba pikemat aega – 1,4 miljardit eurot. Kogu finantseerimisportfelli maht ulatus veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni. Eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses on kinnisvaralaenude intressimäärasid mõjutanud ka baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus.

Loe meie poolt ettevõtetele pakutavatest kinnisvaralaenudest SIIT.

Laenud ei tohiks olla tabu

Võimalikust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest rääkides arutles intervjuus Ärilehele Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg sellest, et laenuvõtmine teemana ei tohiks olla tabu ning tuleks üle saada suhtumisest, et kõik ja igasugused laenud on juba oma olemuselt halvad.

Tema hinnangul oleks samuti primitiivne ja ka vastutustundetu väita, nagu oleks olematu laenukoormus parim variant – pigem väljendab see investeerimisideede puudust ja piiratud vaadet tulevikule.

Samas on ka küsimus selles, kas laenud peaks riik võtma teistel turgudelvõi looma võimaluse inimestel raha otseselt oma tulevikku paigutada meie oma majandusruumis. Viimast saabki teha ainult läbi riigi võlakirjade emiteerimise koduriigis. Ning kohe kindlasti ei ole laenud mujalt ilmtingimata targem lahendus ning seda isegi ka mitte sel juhul, kui see tundub odavam. Ka annab riigi võlakirjade emiteerimine koduriigis võimaluse jätta piltlikult öeldes intressid koju.

Nagu ilmekalt näitab see ARTIKKEL, olid ideed ja arutelud Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest õhus juba 2009. aastal

Tõnis Palts: laenusid võtmata jääb inimestel elu elamata

Varemgi sirgete väljaütlemiste poolest silma paistnud ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts sõnastas hiljuti Eesti riigi võlakirjade emiteerimise arutelude taustal ka oma arvamused riigi rahandusest. Nimelt olevat tema arvates riigi rahanduse liiga range korrashoidmine selle riigi arengule just kõige suuremaks piduriks. Nagu oleks majja üles riputatud ainult peegel enda imetlemist ning hoolimata raha olemasolust sinna rohkem mööblit sisse ei ostetagi.

Intervjuus Lääne Elule ütles Palts, et riigi rahandus oleks korras ka siis, kui laenud oleksid võetud mitu korda kõrgemas mahus. Laenud on edasiviiv jõud ning laenukoormust ei tohiks karta – – ainult säästes jääb paraku inimestel pahatihti elu elamata.

“On ju teised riigid oma projektid ära teinud ja on elanud, meie saame omakorda õppida nende kogemusest. Ennustada on keeruline, aga vabalt võib tulevikus olla teiste riikide laenude koormus null ja meie oma ka,“ arutles Palts.

Loe ka Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsin´a arvamust Eesti riigi võlakirjade emiteerimisest  SIIT.

Valuutakursid – mis toimub vene rublaga?

Eriti keerulise ja tänamatu tööna paistab ennustamine nagu muudes nii seda ka finantsturgude valdkonnas. Seda tõestavad ilmekalt ka siia-sinna hüpanud vene rubla valuutakursid – nimelt sai kolme kuuga kõige nõrgemalt toiminud valuutast ühtäkki edukaim. Selliselt rubla tulevikku prognoosida ei suutnud isegi kõige täpsemad analüütikud.

Eelmisel aastal kukkus rubla 46% ning see oli 31 suurema valuuta seas  suurim langus. Esimeses kvartalis tõusis see aga seevastu 4,4%.

Vales Capital LLC kauplemisosakonna juht Jevgeni Šilenkov prognoosis rubla kukkumist esimeses kvartalis 3,6%. Tänaseks oli ta sunnitud nentima, et tema ennustustest ükski ei läinud täppi – rubla on täiesti ettearvamatu ning valuutakursid on mõjutatavad väga paljude erinevate faktoritega.

Vastuolulised on ka analüütikute prognoosid rubla tuleviku kohta – kui ühed ennustavad jätkuvat tõusu, siis teised jällegi langust. Seega on praegusel ajal rubla käekäigu prognoosimine finantsasutuste üks keerulisemaid ülesandeid.

Loe pikemalt SIIT.

Eesti Panga ökonomisti sõnul aitavad nõrgenenud euro valuutakursid Eesti majandust

Euro, mis on viimasel ajal USA dollari suhtes nõrgenenud, parandab siiski välisturgudel ettevõtete ekspordivõimalusi ja konkurentsivõimet. Omakorda aitab see ka Eesti majandust tervikuna, arvab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

ETV saatele „Terevisioon“ antud intervjuus väljendas ta oma eitavat arvamust sellest, nagu võiks praegusel ajal toimuvat nimetada valuutasõjaks. “Eks valuutakursid kõikunud ka enne ja kõiguvad ka edaspidiselt,“ arvas ta. Tema sõnul peegeldavad valuutakursid seda, milline on omavaheline suhe kahe majanduspiirkonna vahel ning ka euro odavnemine USA dollari suhtes on toimunud seetõttu, et USA majandusel on läinud Euroopa omast paremini. Kõige rohkem on dollari ja euro valuutakursid mõjutanud elektroonikaseadmete, koduelektroonika ja mootorikütuse hindu. Eesti majandusele toob USA dollari suhtes nõrk euro aga ka kasu oma eelistega ekspordivõimaluste osas.

Vaata kogu intervjuud  Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai´ga SIIT.

Esimese pangana maailmas palkas LHV tööle virtuaalvaluuta Bitcoin spetsialisti

Innovatiivne ja uuendusmeelne Eesti LHV pank võttis tööle asjatundja analüüsimaks, mida virtuaalvaluuta Bitcoin’i või teiste analoogsete krüptorahadega pangas peale võiks hakata. Teadaolevalt on LHV maailma esimene pank, kellel selline Bitcoin´i asjatundja on ametlikult palgale võetud. Vastne LHV krüptorahanduse projektijuht Asse Sauga arvab, et Bitcoin´i tehnoloogia on väga huvitav ning pakub rakenduseks mitmeid võimalusi. Sealt tuleneb ka LHV huvi selle parema ärakasutamise vastu.

Bitcoin on tarkvarapõhine valuuta, mis töötab kõigis süsteemi ühendatud arvutites. Sellistel krüptovaluutadel puuduvad kesksed arvutid või asutused ning rahaülekanded teostatakse võrku ühendatud arvutite kaudu vastava krüptovaluuta süsteemiga programmi abil. Kõik kontoseisud ja ülekanded krüpteeritakse avalikku logiraamatusse, mistõttu on süsteem praktiliselt võltsimatu.

Loe pikemat artiklit LHV Bitcon´i spetsialisti Asse Sauga´ga SIIT.