Silicon Valley’s pole keegi liiga noor, et hakata ettevõtjaks. Küsi seda näiteks 13-aastase Shubham Banerjee käest. Kaheksanda klassi õpilane käivitas firma, et luua madala maksumusega masinaid trükkimaks Braille’i kirja (pimedatele mõeldud kiri, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil). Tehnoloogiafirma Intel Corp investeeris hiljuti tema startup-firmasse Braigo Labsi.
Eelmisel aastal küsis Shubham oma vanematelt: „Kuidas pimedad inimesed loevad?“. Vanemad vastasid: „Googelda.“ Nii valmis Shubhamil koolitöö raames teadusprojekt, kus ta ehitaski Lego klotsidest Braille’i printeri. Seejärel googeldas ta taas ja oli šokeeritud oma avastusest: Braille’i printerid maksavad vähemalt 2000 dollarit, mis mõistagi on liiga kallid enamikele pimedatele inimestele, eriti arengumaades.
Shubham lausub: „Ma otsustasin, et hind ei tohiks selline olla. Ma aimasin, et on lihtsam viis seda teha.“ Poiss demonstreerib selsamal köögilaual, kus ta hilisõhtuti seda süsteemi meisterdas, kuidas tema printer töötab. Shubham tahab leiutada sellist Braille’i kirja printerit, mis maksaks umbes 350 dollarit ja kaaluks mitu korda vähem kui praegused turul olevad printerid.
Shubham räägib, et tema eesmärk oleks jõuda selleni, kuidas enamikud pimedad kasutavad tema Braille’i printerit. Oma firmale nime Braigo kombineeris ta sõnadest Braille ja Lego. Tema idee võitis mitmeid auhindu, samuti on ta saanud entusiastlikku toetust pimedate inimeste ühingult. Oma firma Braigo Labsi alustas ta isalt saadud 35 000-dollarilise investeeringuga.
Shubhami isa, insener Niloy Banerjee, kes töötab ise Intelis, märgib, et nüüdseks on nad vanematena juba rohkem sekkunud, sest näevad, et selline innovaatiline protsess võiks jätkuda.
Shubham kasutas isalt saadud investeeringut selleks, et ehitada Lego klotsidel põhinev keerulisem versioon. Uus mudel, Braigo 2.0, oskab juba enne printimist tõlkida elektroonilise teksti Braille’i kirja. Intel, kes novembris 2014 investeeris Shubhami startuppi raha, usub esindaja sõnul, et poiss on üks noorimaid ettevõtjaid, kellesse nad on investeerinud. Ettevõtte esindaja Edward Ross mainib: „Kuna ta üritab lahendada reaalseid probleeme ja ta tahab raputada juba toimivat tööstusharu, siis tegelikult see ongi see, mis on ettevõtluse mõte.
Braigo Labs kasutab seda raha, et võtta tööle professionaalseid insenere ja nõuandjaid, kes aitaksid Shubhami ideel baseeruvat Braille’i printerit ehistada ja disainida. Niloy Banerjee ütleb, et firmal on eesmärk anda sel suvel prototüüp testimiseks pimedate inimeste organisatsioonidele ja nad loodavad, et Braigo printer jõuab juba selle aasta lõpus turule.
California ülikoolis töötav pime keemiadoktorant Henry Wedler töötab Braigo Labsi nõuandjana ning väidab, et Shubani printer on suurepärane võimalus neile inimestele, kel seni polnud võimalusi õppida pimedate kirja ning seda praktikas kasutada.
Taskukohane printer lubab puudega inimestel tavaelu pisiasjad kergemaks muuta: nad saavad välja printida kirju, majapidamispabereid, poe toidunimekirju ja seda kõike Braille’i kirjas, räägib Lisamaria Martinez, San Fransisco pimedate organisatsiooni töötaja. Martinez lisab, et enim meeldib talle teadmine, et nii noor inimene on mõelnud kogukonnale, kes tihti jääb tähelepanuta.
Shubham on liiga noor, et olla oma firma tegevjuhataja, nii et tema ema peab seda ametit, ning mainib,et ta polnud algul väga toetav, kui poeg seda projekti alustas. Kuid nüüdseks mainib Malini Banerjee, et on Shubhami üle väga uhke.